Esimest korda toimunud laste- ja noortelavastuste festival Draamake sai selleks korraks läbi. Rahvusvaheline žürii nägi nädala jooksul 13 lavastust Eesti eri linnades ja andis lavastajatele-näitlejatele arutluste käigus tagasisidet.
Toimunu põhjal võib öelda, et SA Eesti Teatri Festivali korraldatud Draamake läks korda. Tõestati, et seesugust festivali on vaja.
Pilt Eestis tehtavast laste- ja noorteteatrist läks palju selgemaks. Joonistusid välja põhiprobleemid ja võis tõdeda, et kõik pole lootusetu. Head teatrit lastele ja noortele tehakse meil küll.
Festivalielu ühel päeval
Draamake avati laupäeval, 27. mail Tartu Raekoja platsil, päeval, mil festival tegelikult ka lõppes. Ühe päeva jooksul oli võimalik Tartu kesklinnas osa saada erinevatest teatriüritustest ja -tegevustest. Trajektoorile Raekoja plats – Jaani kirik oli püstitatud nii-öelda väike telklinnak, kus võis meisterdada maske, teha näomaalinguid jmt.
Festivalil mängitud lavastused ei olnud koondatud vaatamiseks ühte linna, vaid žürii käis nädal aega mööda Eesti teatreid. Ei olnud ka harjumuspärast festivaliklubi. Žürii välisliikmed andsid mõista, et organisatoorsest küljest olnuks parem, kui kõik oleks toimunud ühes linnas ja iga festivalipäeva õhtul oleks korraldatud ka klubi, et lavastajate-näitlejatega juttu ajada.
Olnuks rohkem festivalitunnet ning kasugi suurem. Arutelud kestsid pärast etendust tavaliselt veidi üle tunni ning paljudel juhtudel ei olnud lavastajal ega näitlejatel ühel või teisel põhjusel aega žüriiga kohtuda. Sellest oli kahju.
Sihtrühmad ebaselged
Vestlused olid tulusad siis, kui suudeti kohe diskussiooni alguses lõhkuda barjäär žürii ja trupi vahel. Žüriiliikme Anna Ivanova-Brashinskaya sõnul pidanuks žüriid ja teatritegijaid tutvustama kohe, iga arutelu alguses, mitte diskussiooni käigus.
Samuti pidas Ivanova-Brashinskaya paremaks koondada festival ühte linna, kuna lavastajad ja näitlejad oleksid siis näinud üksteise töid. Eriti vajalik tundus see Narva Ilmarise ja Jõhvi Tuuleveski puhul. «Nende teatrite näitlejad on professionaalsel tasemel, aga lavastajatöö ning lavakujundus amatöörlik. Neil oleks vaja näha, mis mujal tehakse, võrdlusmoment on oluline. Kaasaegne teater on praegu väga erinev sellest, mis nemad teevad. Hea oleks, kui näiteks keegi Tartu või Tallinna lavastajatest läheks sinna lavastama.»
Üheks põhiprobleemiks laste- ja noortelavastuste juures osutus sihtrühma küsimus. Kuidas on teatrid määranud-piiritlenud, mis eale mingi lavastus on mõeldud, ning kas see ka toimib? Tihti viibis kooliealistele mõeldud etendustel ka päris sülelapsi. Põhjuseks on arvatavasti valikuvõimaluste vähesus.
Lastele mõeldud teatrit pole järelikult piisavalt. Lapsevanemad ei pea niivõrd oluliseks, kui vanadele lastele mingi lavastus on mõeldud, peaasi, et laps teatrisse saaks. Ka teatrid ise ei näe vaeva õige sihtrühma leidmiseks.
Mõneti on see paratamatu, sest laps ei taha ju kogu aeg vaadata ainult ühte lavastust, vaid erinevaid.
Teatrile on jälle oluline, et publikut oleks. Lavastusele endale tuleb aga pigem kahjuks, kui saalis on liiga noor publik, kellel on laval toimuvat veel raske jälgida.
Üldmulje laste- ja noorteteatrist jäi žüriile hea. Õnneks on Eestis hakatud aru saama, et lastele ja noortele tehtav teater on samaväärne täiskasvanute teatriga. Kvaliteet on oluline. Lasteteatrit peab olema huvitav jälgida ka vanemal.
Festivali edasine mõte
Festivalilavastuste põhjal tegi žürii järelduse, et praegune laste- ja noorteteatri tase Eestis on päris kõrge. Kõige enam jääb puudu ehk heast algupärasest dramaturgiast lastele.
Žürii esimehe Madis Kolgi sõnul on mõtet korraldada festivali igal aastal, kui see on stiimuliks lavastajatele ja teatritele, kes lastele ja noortele teatrit teha tahavad. «Praegusel juhul olid kavas mitme aasta lavastused ning hinnata sai ikkagi professionaalsuse kriteeriumidega, ei pidanud tegema mingeid mööndusi. Hindasime lavastusi kui tervikuid. Kuid kas igal aastal on võimalik nii kõrge kvaliteediga programmi välja panna, seda ei tea.»
Tähtis koostööleping
Festivali avamisel sõlmisid tähtsa koostöölepingu Sihtasutus Eesti Teatri Festival, Eesti Riiklik Nukuteater ja Unima Eesti Keskus ning VAT Teater ja ASSITEJ Eesti Keskus. Leping sõlmiti, et tagada lastele korraldatavate festivalide koostöö.
Nukuteatri juht Meelis Pai pidas oluliseks, et festivalid ja neid korraldavad asutused ei konkureeriks omavahel, vaid teeksid koostööd. Kultuuriministeeriumilt saadav aastane toetus jagatakse nüüd järgmisel põhimõttel: 10% korraldajale, kelle festival toimub kahe aasta pärast, 20% korraldajale, kelle festival toimub järgmisel aastal, ja 70% korraldajale, kelle festival toimub sel aastal.
Üheks eesmärgiks on seada edaspidi ühtedesse raamidesse kolm lastele korraldatavat teatrifestivali – Draamake, NB Festival ja NoorSajand.
Auhinnad
Lastelavastuse auhind: «Suur kuri hunt» (Vanemuine), lavastaja Taago Tubin
Noortelavastuse auhind: «Veerevad kivid ei sammaldu» (Vene Teater), lavastaja Nikita Grinšpun
Näitleja auhind: Marika Vaarik («Klammi sõda», VAT Teater)
Publiku puudutuse auhind: «ŽUGA lastekas» (ŽUGA ühendatud tantsijad)
Sõnajõu auhind: «Kaks päikest» (Teater NO94), lavastaja Andres Noormets
Žürii koosseis: teatrikriitik ja ajakirja Teater. Muusika. Kino peatoimetaja Madis Kolk, tõlkija ja näitleja Villu Kangur, kirjanik ja Eesti Päevalehe kirjandustoimetaja Jaak Urmet, teatrikriitik ja teatripedagoog Manfred Jahnke (Saksamaa), Turu Kunstiakadeemia nukukunsti õppetooli juhataja Anna Ivanova-Brashinskaya (Soome) ja teatri Minor dramaturg Petra Žamecnikova (Tšehhi).
Teatrifestival
«Draamake 2006»
Laste- ja noorsooteatrite festival
Žürii hindas 13 lavastust
22.–27. maini Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas ja mujal