Peagi algava Eesti teatri aastaga tähistatakse kutselise Eesti teatri 100. juubelit.
Kutselise teatri juubelipidustused on uhke tähtpäeva puhul erakordselt pikad ja päädivad 2007. aasta jaanuariga, mis pühendatakse arutlustele teatrihariduse andmise üle.
2006. aasta 12 kuud jagunevad teatrikuudeks. See tähendab, et iga kuu on pühendatud ühele Eesti teatrile või teatritele. Näiteks jaanuar on 30. juubelit tähistava Ugala kuu, veebruaris on tähelepanu keskmes 40-aastaseks saav Tallinna Linnateater, märtsis Vanemuine, aprillis pühendutakse aga muukeelsele teatrile, kusjuures mitte ainult vene-, vaid ka nüüdseks kadunud saksakeelsele teatrile. “Me tähistame siiski kutselise teatri juubelit, seega harrastusteatreid ja kooliteatreid me ei puuduta,” selgitas Eesti teatri aasta peakorraldaja Margus Kasterpalu.
Teatrikuul korraldatakse kõik sündmused selle teatri teemal, mille kuu parajasti on. Teatrikuudes aitab orienteeruda peatselt välja antav teatrikalender, mis on tavapärase kalendriga võrreldes märksa paksem. Eesti teatri aasta tähistamiseks on kultuuriministeerium eraldanud kolm miljonit krooni. Selle ja sponsorite abiga loodab Kasterpalu poolmuigamisi, et “ehk õnnestub kõik ka ära teha”.
Eesti teatri kaugelt enam kui 200-aastasest ajaloost annab ülevaate Rotermanni soolalaos avatav Eesti teatri aastanäitus, mida saab Tallinnas näha 12. jaanuarist 26. veebruarini. Pärast seda läheb näitus Eesti peale rändama, kuid mis osades ja kuidas täpsemalt, ei julgenud Eesti teatri- ja muusikamuuseumi teatriosakonna juhataja Kirsten Simmo veel öelda. Ülevaatenäitusel on mõeldud nii akadeemilisemate huvidega inimestele kui ka mängulisemat näitust armastavatele lastele. Soolalao teisele korrusele seatakse üles stendinäitus, kus pannakse välja fotod, arhiividokumendid ning Simmo sõnul “nii vähe teksti, kui me vähegi suudame”. Muuseumi kogudest tuuakse välja väga haruldased ja harvanähtavad teatriajaloo esemed, näiteks Theodor Altermanni piip.
Rotermanni rõdul saab aga tunda teatrimaagiat, sest sinna pannakse igaühele proovimiseks üles stanged, valgustus, dekoratsioonid ja muu teatrilavastuse juurde kuuluv. Samuti saavad lapsed ja lapsemeelsed mängida osalus- ehk nupumasinatel.
Teatriaastal on kavas ka teatritule aktsioon. See süüdatakse sümboolselt Tallinna vanalinna päevade ajal juunis, tähistades esimese eestikeelse näitemängu “Talgud” 190. ja selle autori August von Kotzebue 245. sünni-aastapäeva. Teatritule kandjaks saab Rändteater, mis viib tule suve jooksul läbi kõikide maakondade, tähistades teekonnal mälestustahvlitega need hooned või hoonete kunagised asupaigad, mis on seotud või olnud seotud kutselise teatri tegemisega.
Tuleb neli festivali
Teatritule peatuspaikadesse on plaanitud rohkelt üritusi: täisprogrammi kuuluvad näitus, rongkäik ja mälestustahvli avamine, teatrietendused, telelavastuste ja -filmide programm, kohtumised tuntud teatritegijatega ning ühiskontsert. Kõik see rõõm rändab mööda suvist Eestit vabaõhuteatrite tipp-perioodil ehk 14. juulist 13. augustini.
Rändteatri etendused valmistatakse ette lavakunstikoolis ja Viljandi kultuuriakadeemias. Neid hakkab ette kandma 40-liikmeline tudengitest koosnev trupp.
Ka festivalihuvilised ei pea tuleval aastal pettuma: neid õnnistatakse suisa nelja teatrifestivaliga. Juunis võtab Rakvere enda võimusesse Baltoscandal ning detsembris toimub Tallinna Linnateatris järjekordne Talveöö Unenägu. Septembri algul käivitub Tartus ühtse teatrifestivalina veel kaks üritust: esmakordselt aset leidev OmaDraama 2006 ja Balti Teatrisügis.
OmaDraama koosneb küm-nest silmapaistvamast hetkel kodumaistes teatrites mängitavast eesti dramaturgial või eesti kirjanduse dramatiseeringul põhinevast lavastusest. Balti Teatrisügise programmi kuulub kuus lavastust, millest kaks pärinevad Eestist, kaks Lätist ja kaks Leedust.
Eesti teatri aasta kaasab ka meedia. Üks kaasosalisi on Eesti Televisioon, mis võtab juubeliaasta suurelt ette. Koos sihtasutusega Eesti Teatri Festival ja kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitaliga valmivad 13 tuliuut tunniajalist Eesti teatritest pajatavat dokumentaalfilmi. Dokumentaalfilmid on jagatud teatrite järgi nagu teatrikuudki. Jaanuari viimasel pühapäeval näeb esimest filmi, mis on pühendatud Ugalale.
Lisaks dokumentaalidele naasevad ETV ekraanile iganädalased teatriõhtud, näidatakse kordusena seni valminud näitlejaportreesid ja veel viit uut portreesaadet. Lisaks linastub kaks täispikka teatriteemalist telemängufilmi. Esimene neist on Kitzbergi teksti ümber keerlev mõrvamüsteerium, Rainer Sarneti “Libahundi needus”, mis tuleb eetrisse 1. jaanuaril 2006. Teine film linastub täpselt aasta hiljem ning selle loovad teleloo “Kohtumine tundmatuga” autorid Urmas Vadi ja Jaak Kilmi.
Eesti teatri aastat tähistab ka Eesti Raadio, kus hommikuti hakatakse laskma tuntud näitlejate loetud tekstikatkendeid.