5. - 10. septembrini toimub Tartus Eesti Teatri Festival 2008 „UNT!“. See on meie kindel soov ja eesmärk.
Festival algab reedel, 5. septembril Vanemuise teatri suures majas undi-stiilis ööga, mis on täis teatrit, muusikat ja kirjandust. Undi-öös ei ole kohta normidele ja reeglitele, see on piire murdev maailm, mille korrastatud kaoses leiavad koha kõik külalised. Müstilise õhtu muusikaks on loomulikult tango, mida õhtu lõpuks oskavad tantsida kõik.
Kokkuvõttes on tegemist ballistiilis piduõhtuga, mis pakub elamusterohket keskkonda Mati Undi garneeringus.
Festivali päevadel näeb mitmeid lavastusi, mis juba ammu repertuaarinimistutest kadunud: „Vaimude tund Jannseni tänaval“ (Endla 1984), „Helene, Marion ja Felix“ (Noorsooteater 1990), „Lou“ (Tatjana Manevskaja monoetendus 1997), hilisemast ajast „Potteri lõpp“ (Vanemuine 2002), „Stiil“ (Von Krahli Teater 2003), „Romeo ja Julia“ (Vanemuine 2004), „Tühirand“ (Vanemuine 2006) ning ainsa Undi lavastusena repertuaaris püsiv „Majahoidja“ (Rakvere Teater 2001).
Lisaks saab Tartu Kultuuritehase Pärmivabriku kolmandast korrusest oma reeglitega maailm, kus avatakse 5. septembri pärastlõunal kell kaks festivali UNT! raames NATTIUM. See on näitus Mati Undi elust ja loomingust, kuid kuivadele faktidele lisaks on kogutud mälestusi ligi viiekümnelt inimeselt, kes Undiga kokku puutunud.
NATTIUM pole lõplik tõde Mati Undist. Otse vastupidi, iga külastaja saab seda täiendada, fakte täpsustada, eksponaate juurde annetada ning nii oleme festivali lõppedes ja uute mälestuste kogumisel taas sammu võrra lähemal sellele, mis oli Mati Undi loomingu tuumaks ehk nattiumiks.
Esmaspäeval ja teisipäeval (08.09-09.09.2008) toimub Athena Keskuses konverents "Looja. Eetika. Mäng." Konverentsi eesmärk on avada ning uurida, milline võiks olla loomeinimeste (kirjanikud, teatri- ja filmitegijad) panus ning võimekus ühiskonna väärtuste kujundamisel ning mõjutamisel.
Lisaks eraldi filmiprogramm, raamatuesitlus, kooliteatrid ja Mati Undi tekstide lugemine. Täpsemat infot leiab http://unt.festival.ee/
Mati Unt on öelnud: „Minu mõtted ja plaanid on küllaltki kahtlased ja efemeersed, festivalidel ei lööks ma läbi (festivalid on mõnede arvates üldse teatri haud) ja ma olen sellest loobunud ilma mingi kahjutundeta.“ („Lavastajaraamat“, lk 450) Kes teab, palju selles lauses on uhket tagasihoidlikkust, kuid sügisene „UNT!“ loodab täielikult just „kahtlastele mõtetele“. Mitte ainult Undi enda, kõigi, kel neid jagada on. See on mälestuste kogumise, mitte mälestusfestival.